Kohv Märdiga. Autor ai-ai-ai

Comments · 18

• KA

  @kaspartuuna1 · 7 hours ago

  "see kognitiivne offload on reaalne probleem" - see on T-särgi materjal, Märt!

  1

• OR

  @Oraakel-k3s · 2 hours ago (edited)

  Kohvi kõrvale täitsa muhe kuulamine. Selles osas olen sinuga täitsa nõus, et see cognitive offload ja laiskus, kus inimesed ei viitsi enam oma peaga mõelda, teeb paljudest tõesti lihtsalt lihaproksid. Ja no ühe lausega Sunost või pildimasinast asja tellimine ei tee kellestki autorit, see on selge pilt.<br><br>Aga seal kohas, kus sa tõmbad selle süntesaatori ja täringuviske näitega autorlusele järsu piiri vahele, tekib mul tõrge. Ise olen siuke habetunud programeerija, kes poole ööni koodis vusserdab ja ei oskaks vist tikutoosigi paberile sirgelt joonistada, nii et mingist elitaarsest kunstist ma ei tea sittagi. Küll aga puutun koodi ja skriptimisega iga päev kokku ning see piir on tegelikult palju hägusem.<br>See täringu jutt peab paika siis, kui sisend ongi laisk ja suvaline. Aga niipea kui sa paned masinale peale väga ranged piirangud, reeglid, struktuuri ja konteksti, kaob see juhuslikkus tegelikult ära. Matemaatiliselt tõmbab see tõenäosused nii kitsaks kokku, et masin ei saa omasoodu fantaseerida, ta teeb täpselt seda mida sa ette kirjutasid. Süntesaatori klahv teeb jah alati sama nooti, aga kui sa suunad mudelit äärmusliku täpsusega, siis on see samamoodi instrument, mitte pime täringukott kuskil laua all.<br><br>Teine asi on see, et kood ei ole nagu pilt, mis võib natuke logiseda ja on ikka kena vaadata. Kood peab päriselt töötama. Masin teeb pidevalt vigasid ja genereerib vahepeal täielikku paska, mida sa pead ise rida realt auditeerima, siluma ja parandama. Tõsi, mida aasta edasi, seda vähemaks seda sitta jääb. Süsteemne arusaam ja funktsionaalne vastutus on ikkagi 100 protsenti inimese peas, masinal endal pole õrna aimugi mida ta tegelikult teeb. Puhas gamification selle nimel, et saavutada tulemus millega kasutaja rahule jääks. Ja see rahulolu tase oleneb juba puhtalt sellest, kui sügavalt ja kriitiliselt kasutaja on valmis seda tulemit skrutineerima.<br><br>Ehk siis autorlus ei ole mustvalge lüliti, vaid spekter. Kui viskad suvalise lause ja võtad esimese ettejuhtuva asja, oledki lihtsalt tellija. Aga võtame kasvõi pildid või koodi. Kui inimesel on peas väga kindel visioon ja ta suunab seda asja nii, et tal on iga elemendi paigutus, kompositsioon, värvid ja sada muud parameetrit viimse piirini paika timmitud... kas meil on tegelikult õigust öelda, et ta pole autor? Või paneme laisalt kõigile ühe lauaga täpselt sama litaka ära ja ütleme et ah, masin tegi? Vot see piir ei ole enam ammu nii ühene.

• QK

  @qkktech · 13 hours ago (edited)

  Mis on kogu sell AI-nduse suurim häda. See promtimise ja loomingu tase läheb järjest edasi. Näiteks omavad Disainitööriistad, miles luuakse maja ka AI liideseid ja kasutaja võib promtida omale maja ja siis CADi lahti võtta ja parandada siit sealt ja anda selle kui loomingu välja. Nüüd oletame, et kasutad mingit sellist AI paketti kus on lubatud treenimine ja seda teeb nt 10 tuhat kasutajat 2 aasta jooksul ja lisaks oled sa oma kliendi püstitatud kirjelduse ja ka nt maatüki aadressi sinna sise andnud &nbsp;siis 3 aasta pärast kliendid enam sinu juurde ka promtima ei &nbsp;tule - &nbsp;minnakse Eestis paari inimese juurde, kes asja üle vaatab ja allkirja alla paneb. Nii kaovad esimesena ära väga paljud arvutiga tööd tegevad töökohad.

• AN

  @analogueapples · 10 hours ago

  Muusika kohta ei oska öelda, aga AI-ga on võimalik teha pilte, mida tavaline tehnikateadlik inimene või isegi teine disainer ära ei tunne. Mida kättesaadavam on tehnoloogia, seda rohkem suvalist jama toodetakse. Autorluse asjus, AI võib olla tööriist nagu iga teine, mida peab tehniliselt kasutama õppima, mitte lihtsalt kureerima. Suurem osa teebki tekstipromptiga tulemuse, aga see on ainult väike osa võimalustest. Samas, minu meelest teksti abil saada tegelikult hea tulemus on raskemgi kui Photoshopi kasutada.

• KA

  @KantslerOlaf · 4 hours ago

  TBH kõik AI probleemid on kasutusoskuse ja -viisi probleemid. See on sotsioloogiline analüüs, mitte AI analüüs.

• MJ

  @mjaukaro · 4 hours ago

  Sp ongi oluline mõista, kuidas töötavad needsamused AI-d (e. ss keelemudelid) ja siiski peaks säilima selle kõige juures ka kaine mõistus ja kriitilisus. <br>Jah, AI võib olla tööriist, aga päris iga asja jaoks kasutama ei peaks. Enda peaga mõtlemine on lahe.

• QK

  @qkktech · 13 hours ago (edited)

  Mina jooksutan AI-d lokaalselt - just sel põhjusel, et minu tehtu jääks minu omaks. Ma genereerin koodi - aga ma ei tee seda otse vaid vahendatud teenuste kaudu. Tegelikult tegelen süsteemi loomisega kus ma ise ka ei tee koodi vaid kasutaja teeb seda, mina lihtsalt olen sellise süsteemi kokku komponeerinud kus arvuti genereerib. Ehk see on case, kus ühe eriala inimesed ca 4-5 ametit saavad tugevasti mõjutatud ja sisuliselt eestis, kui firmas on 6-7 puudutatud inimese töö siis jäerle jääb ca 2. Ehk kui praegu neid on Eestis 2000 siis järele jääb ca 350-450. Miks, ma seda teen on see, et kui vaadata kuidas IT-s asjad käivad, siis tehakse remote tööd ja ülemused sisuliselt promtivad progejaid. See on minu kättemaks ülemustele, sest ülemust pole vaja, kui tiim on alla 4 inimese. Küll aga peavad nüüd need nn kasutajad ka ise suutma kliendiga suhelda ja vajadusel koodi parandama.

• QK

  @qkktech · 14 hours ago (edited)

  Kasutan ka väga palju AI-d, aga seal on autorlusega omad hädad. Näiteks tegin ma omale just äsja firma ja oli vaja logot. OK, kõik hea, võib kasutada, aga sul pole kaitset selle eest, et keegi teine ka ei või kasutada, kui ta promptimisega jõuab sama tulemuseni, mis oleks ca 10x proovida. Ehk kui teed laulu ja keegi promptib samasuguse laulu kokku, võib ta selle ka üles panna. Lisaks võib keegi leida, et sina, kes sa selle logo või muusikapala oled kokku promptinud, kasutasid AI treenimise juures kellegi teise loomingu, mis on äratuntavalt sarnane, ja võib tulla sulle häda. Mis siis, et pole 1:1, vaid 10:1, st kümnest kaitstud loost või pildist tehtud miks, on see minu meelest ebaeetiline ja on aus sellisele loole või pildile mitte koopiakaitset anda. Sama võib olla ka tegelikult arvutiprogrammidega, mille sa oleksid nn kokku miksinud. Ehk siis kas AI-ga kokku promptitud tarkvara on tarkvara või peaks olema vabavara. Ja AI-kunst pole looming. AI ei tegele loominguga, vaid disainib olemasolevat teadmist ja näiteid kasutades sinule soovitud tulemuse. MIS ON KUNST. Minu meelest on seal koostöö nii kunstniku tahte ja nägemuse kui ka selle nn füüsilise väljenduse vahel. OK, kui vaadata nt mingit kuulsat portreemaali, siis kuulsaimad pole mingitest kuningatest tehtud tellimustööd, vaid niisama loomingulisest vabadusest sündinud maalid. Ehk kui sa oled portreteeritav kuningas ja arvad, et sa nüüd oled Da Vinci, siis – ei, sa pole Da Vinci, kes on pildi autor.

• ME

  @mervenca · 10 hours ago

  Kas AI&apos;d DM&apos;ina olete kasutanud?

• RE

  @ReneeZirk · 8 hours ago

  Alati on tore näha et keegi seletab detailselt lahti neid &quot;õigeid&quot; seisukohti, loodetavasti aitab kedagi!

  1

• FI

  @finsoft · 14 hours ago

  AI plönn on AI plönn, saab ilma plönnimata. AI-ga saab ka mitteplönne teha.

• MR

  @MrPinXter · 15 hours ago

  Kui ma töö juures kasutan AI&apos;d, siis ütlen tavaliselt midagi stiilis, et näe, &quot;sloperdasin&quot; kokku. Kõlab nagu pläkerdamine/mäkerdamine minu arust.

  2